XII vanamuusikafestival Ceciliana. „Scordatura”

Name: XII vanamuusikafestival Ceciliana. „Scordatura”
Start: 2026-03-21T14:00:00+02:00
Location: Tatari 13, 10116 Tallinn, Estonia

Schedule

Sat, 21 Mar, 2026 at 02:00 pm

UTC+02:00

Location

Tatari 13, 10116 Tallinn, Estonia | Tallinn, HA

21.03.2026 kell 14.00 / EMTA orelisaal
XII vanamuusikafestival Ceciliana
„Scordatura”
Lili Talimaa (klavessiin)
Ester Nurminen (barokktšello, Soome)
Kavas Frescobaldi, Picchi, Gabrielli, Jacchini, Vitali, J. S. Bach
Sissepääs tasuta

Kontserdil keskendutakse violoncello häälestusviisile, mis erineb meile harjumuspärasest häälestusest. Alates 17. sajandist on tšello arengus ja mängupraktikas kasutatud mitmeid erinevaid häälestusi. Tänapäeval mängivad tšellistid enamasti pillil, mis on häälestatud puhaste kvintide kaupa: C–G–d–a. 1660. aastatel Itaalias, eelkõige Bolognas, kujunes aga välja teistsugune häälestus: C–G–d–g. Tänapäeval nimetatakse seda scordatura’ks. Selline häälestus ei tekkinud a-keele madalamaks, vaid madalamate keelte kõrgemaks häälestamisest, võttes lähtepunktiks violone häälestuse Bb-F-c-g. Sellega võttis tšello üle violone rolli basspillina.
Tšellistid ja heliloojad nagu Domenico Gabrielli (1651?–1690) ja Giuseppe Maria Jacchini (1667–1727) kirjutasid rohkelt teoseid just selles häälestuses, kuid nad ei kasutanud terminit „scordatura‟. Scordatura oli nende jaoks standardpraktika, mis aga 17. saj lõpul järk-järgult taandus. Luigi Taglietti (1668–1715) oli esimene helilooja, kes käsitles C–G–d–g häälestust juba teadlikult erandliku võttena, sarnaselt tänapäevasele scordatura mõistele. Viimane tuntud ajalooline helilooja, kes seda häälestust kasutas, on Johann Sebastian Bach (1685–1750) oma soolotšellosüidis nr 5 c-moll.
Scordatura avab tšellole uusi tehnilisi ja kõlalisi võimalusi, muutes pilli resonantsi sügavamaks ja tumedamaks. Tänapäeval võime näha scordatura’t 17. saj kontekstis ühe ajastupärase võimalusena, või muus muusikas kunstilise valikuna, kasutades ära pilli karakteri ja kõlavärvide muutust.

Lili Talimaa õpib klavessiini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Imbi Tarumi juhendamisel. Varasemalt on ta õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis Reinut Teppi juures, mille lõpetas kuldmedaliga. Ta on täiendanud end meistrikursustel Andrea Buccarella, Samuel Maíllo de Pablo, Julio Caballero Pérezi, Giovanni Togni ja Aline Zylberajchi juures ning osalenud varabaroki esituspraktika projektides Andrew Lawrence-Kingi juhendamisel. Samuti on ta osalenud Eesti Barokkorkestri töös ja andnud Eestis ja Soomes soolo- ja ansamblikontserte. 2024/2025 õppeaastal täiendas ta end vahetusüliõpilasena Helsingi Sibeliuse Akadeemias Elina Mustoneni juhendamisel. Lili on üles astunud festivalidel Tallinn feat. Reval ja Vantaa BRQ. Lisaks on ta õppinud orelit Kristel Aeru ja Andres Uibo juures. 2022. aastal pälvis ta Aago Räätsa varajase muusika stipendiumi.
Ester Nurminen on Helsingist pärit barokktšellist ja viola da gamba mängija. Ta alustas tšelloõpinguid seitsmeaastaselt Ida-Helsingi Muusikainstituudis Taru Aarnio juhendamisel. Pärast osalemist Kangasniemi muusikakursusel hakkas ta õppima varajasele muusikale spetsialiseerunud tšellisti Jukka Rautasalo käe all. Bach’i soolotšellosüitide mängimine koos Rautasaloga äratas temas sügavama huvi ajalooliselt informeeritud interpretatsiooni vastu. Nurminen alustas varajase muusika õpinguid Sibeliuse Akadeemias 2024. aasta sügisel Markku Luolajan-Mikkola juhendamisel. Ta on saanud inspiratsiooni oma mängule meistrikursustelt ja õpetajatelt, sealhulgas Gaetano Nasillolt, Heidi Peltoniemilt ja Lucia Swartsilt. Nurminen naudib eelkõige koosmusitseerimist ja tööprotsessi teiste muusikutega. Ta on mänginud mitmetes ansamblites ja orkestris ning tunneb end eriti koduselt väikestes, intiimsetes koosseisudes. Lisaks muusikale on Nurmineni teine kirg maalimine. Tema muusika ja maalid inspireerivad sageli teineteist. Kuigi ta on alles oma õpingute alguses, teab ta, et soovib oma muusika kaudu edasi anda tundeid ja lugusid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on alates 2014. aastast korraldanud igal kevadel vanamuusikafestivali Ceciliana, mis toob lavale nii üliõpilasi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi tippinterpreete. Festivalil esinevad külalised on tunnustatud ja aktiivsed muusikud, kelle tegevus ulatub mainekate ansamblite koosseisudest kuni pedagoogiliste saavutusteni. Ceciliana kontserdid toimuvad EMTA saalides, pakkudes meeldejäävaid muusikaelamusi. Festivali kunstiline juht on EMTA klavessiiniprofessor ja varajase muusika õppejuht Imbi Tarum.