SUVEAARIA2026. @RAAMID 7. SOPRAN JA ELEKTROONIKA

Name: SUVEAARIA2026. @RAAMID 7. SOPRAN JA ELEKTROONIKA
Start: 2026-08-05T20:00:00+03:00
End: 2026-08-05T21:00:00+03:00
Location: Eliisabeti Kirik

Schedule

Wed Aug 05 2026 at 08:00 pm to 09:00 pm

UTC+03:00

Location

Eliisabeti Kirik | Parnu, PR

Suveaaria 2026. Kunstide süntees
@RAAMID 7
K 5.8.2026 kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik
SOPRAN JA ELEKTROONIKA
Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (elektroonika)
Kavas Croft, Godsil, Kallastu, Saariaho
Projekt Sopran ja elektroonika sai alguse 2008. aastal, kui Pärnu Ooper hakkas otsima teatraalse lisaväärtusega repertuaari sopranile ja kuni 8-kanalilisele kas eelsalvestatud või laivelektroonikale. Sellest ajast peale on erinevate kontserdiprojektide raames ette kantud mitukümmend teost. Projekti sisulise tõuke kohta on projekti vedav Kai Kallastu öelnud: "Elektroonikaga teosed on minu jaoks huvitavad, sest nad loovad suure, justkui helidega "täidetud" ruumi. Tihti on need teosed ka sisuliselt suurvormid. See ei ole pelgalt kammermuusika, see on maailma muusika kõige laiemas mõttes, milles kasutatakse nii mürahelisid kui ka inimhäält selle mikroskoopilistel piiridel."
Uus-Meremaal sündinud helilooja John Croft (1971) on saanud hariduse Uus-Meremaal ja Inglismaal. Ta omandas doktorikraadi Manchesteri ülikoolis. Croft on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele ja neid on esitanud mh BBC Philharmonic, London Sinfonietta, Arditti keelpillikvartett jpt. Crofti teose Lost Songs sopranile ja live-elektroonikale esiettekanne toimus 2017.aastal Birminghamis Symphony Hallis. See teos koosneb kuuest Vana-Kreeka poeetide luuletuse seadest sopranile ja live-elektroonikale. Helilooja on loonud traditsioonilisest lüürast ja lautost inspireeritud kaasahaarava elektroonilise helimaailma, mille keskpunktiks on soprani esitatud meloodilised tekstid.
Helilooja Daniel Godsil (1982) on sündinud ja kasvanud Ameerikas Illinoisis ja omandas doktorikraadi California Davise Ülikoolis. Ta on väga mitmekesise loomingu viljeleja. Godsili muusikat on kirjeldatud kui "intensiivse dramaatilise narratiiviga", mis on mõjutatud progressiivsest rokist ja death metalist, ulmest ja brutalistlikust arhitektuurist. Godsili muusikat on esitanud mh Spektral Quartet, Ensemble Dal Nieente, Talueddijoni löökpillid, Quartalus Embart, Ansambel, Saint Louis Metropolitan Orchestra jpt. Godsili teos transi (2017) on inspireeritud transi või "memento mori" hauakambritest. Teos on pühendatud helilooja armastatud kassi Sadie mälestusele. Tekst pärineb Inglismaal Lincolni katedraalis Richard Flemingi (surn. 1431) hauast.
Kaija Saariaho sopranile ja elektroonikale loodud teos From the Grammar of Dreams (Unistuste grammatikast) Sylvia Plathi tekstile mõjuvad kui viis kontrastset helimaastikku. Plathi äärmuslikult emotsionaalsed tekstid käsitlevad põgenemist hullumeelsusesse, enesehävitamist ja võitlust surmaga. Siiski õudusunenägu lõpeb elus olles ja päevavalguses.
Andrus Kallastu (1967) Anima mea on lindilugu, mis sündis ühe traagilise sündmuse ajel reekviemina 2006. aasta sügisel. Ta on kirjutanud oma teose kohta järmist: "Usun, et heliloojal on päris raske oma teoseid iseloomustada. Ja kas seda ongi nii väga vaja? Muusika peaks kõnelema enda eest. Minu teosed on ka mulle endale tihti müsteeriumiks: nad lihtsalt on sellised nagu nad on ja kohati näib, et mul on nendega küllaltki vähe pistmist. Siiski olen pannud tähele, et valmis teosena on võtnud kuju ainult kõige võimsamad ja ilmutuslikumad ideed. Kust need ideed tulevad, seda ma öelda ei oska. Igas idees pole väge, mis motiveeriks tegema vahel päris mahukat tehnilist tööd, et lugu valmis saada. Kui aga idee on piisavalt jõuline, leidub sobiv vorm kuidagi iseenesest. Minu muusikal ei ole eesmärki. Usun Lutosławski kombel, et kui üks või teine lugu on mulle endale mingil hetkel oluline, siis kusagil leidub veel keegi, kes ka selles midagi leiab. Ma ei ole oma loomingu puhul müügikõlbuliku ”ilu” pooldaja: kui idee või ilmutus peaks nõudma ”inetut” muusikat, siis ei ma pea õigeks selle ees tagasi kohkuda. Kasutasin sõnade “ilu” ja “inetu” puhul meelega jutumärke, sest loomulikult pole olemas absoluutset ilu või inetust. Arvan, et maailma ennast ei ole inimene või tema looming võimeline muutma. Kosmilised protsessid toimuvad oma reeglite järgi ja nendesse inimesel eriti asja ei ole. Inimene võib aga enda ja teiste inimeste maailma muuta elamisväärsemaks, mille hindamine on igaühe subjektiivse arvamuse küsimus. Kuid maailma elamisväärsuses on kindlasti suur osa ka muusikal."
Sopran Kai Kallastu omandas magistrikraadi Helsingi Metropolia Ülikoolis Soomes ja on osalenud arvukates meistriklassides. Ta on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides ja riikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.
Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.
Pilet 30 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal.
Pilet 20 eurot eelmüügis Piletilevis www.piletilevi.ee.
Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Pärnu Loomeliit, Pärnu Ooper
SUVEAARIA 2026 esimesel perioodil keskendutakse laiemalt vokaalkunstile. Eesmärk on tuua kuulajateni eri ajastute eredat ja inspireerivat vokaalmuusikat. Teine periood toimub Pärnu loovisikute valdkondadevahelises koostöös ja on pühendatud kunstide süsteesile, milles laulmisel on ootamatus sõnalises, visuaalses ja elektroonilises kontekstis keskne roll. Festivali kunstiline juht on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu.
Pärnu Ooper
http://ooper.parnu.ee/