Katrin Kabuni doktoritöö kaitsmine

Name: Katrin Kabuni doktoritöö kaitsmine
Start: 2026-06-16T12:00:00+03:00
Location: Põhja pst 7, 10412 Tallinn, Estonia

Schedule

Tue, 16 Jun, 2026 at 12:00 pm

UTC+03:00

Location

Põhja pst 7, 10412 Tallinn, Estonia | Tallinn, HA

16. juunil 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Katrin Kabun doktoritööd “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis”.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad: prof Jüri Kermik ja prof Andres Krumme (Tallinna Tehnikaülikool)
Eelretsensendid: prof Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Natalja Savest (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponent: dr Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.
Doktoritöö “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis” on praktikapõhine loovuurimus, mis lähtub paradoksaalsest olukorrast: ühelt poolt on lambavill arhailine, läbi ajaloo kõrgelt hinnatud materjal ja teiselt poolt on see väärtuslik, taastuv ressurss ometi alakasutuses. Väitekiri püstitab küsimuse lambavillast kui kaasaegse elukeskkonna disainimise vahendist, otsides võimalusi selle funktsionaalsete, esteetiliste ja ka emotsionaalsete väärtuste (taas)avastamiseks, rakendamiseks ning aktuaalsena hoidmiseks.
Lambad on läbi ajaloo olnud inimtsivilisatsiooni oluline osa: nende kodustamine ja neilt saadav vill pole mõjutanud vaid inimese igapäevast eluolu, vaid ka majandust, kultuuri ja ökoloogiat laiemas tähenduses. Inimese ja lammaste suhet võib pidada sümbiootiliseks ja dünaamiliseks – see on olnud tihe, vastastikku kasulik ja ühiskonna arengule kaasaaitav.
20. sajandi keskel kasutusele võetud süntees- ja tehiskiud on aga lambavilla kasutust tunduvalt vähendanud. Villast on saanud pigem lihatootmise kaasprodukt, 3.kategooria loomne jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabaneda, seda isegi põletades või maha mattes. Siiski pole villa olemus ajas muutunud. Vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annab aluse käsitleda villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna.
Doktoritöös on püütud seda inimese ja lamba vastastikust suhet läbivalt nähtaval hoida: andes kõigepealt ülevaate lambavilla kui materjali ajaloolisest kasutusest, kantakse see küsimus üle kaasaegse disaini konteksti. Keskseks eesmärgiks oli välja selgitada ja kaardistada lambavilla need teaduslikult tõestatud omadused, millele toetudes saab leida uudseid, traditsioonilisest kasutusväljast erinevaid ja tänase päeva ühiskonna vajadusi täiendavaid rakendusvaldkondi. Laiem eesmärk on seeläbi peatada hinnalise bioressursi otsene hävitamine ning aidata kaasa lambavilla ajaloolis-emotsionaalse ja ka majandusliku väärtuse taastamisele.
Olete väga oodatud kaitsmist kuulama!