Degrowth as a Collective Survival Strategy
Advertisement
EST allpool
Sámi knowledge and traditions offer many valuable examples of more reciprocal relationships to nature, where humans are not seen as separate from but rather one part of the natural ecosystem. This contrasts the growth minded capitalist power structures, in which nature is seen only as a resource to extract for economic gains. Yet despite the intuitive understanding that within a planet of finite resources, infinite growth is not possible, do we have any real way to step off the rat-race? As one such possibility, we turn to the idea of degrowth, which complements Indigenous Sámi knowledge and positions the struggle for Indigenous and environmental justice in a global context deeply tied to economic systems. Inspired by the Collective Survival Strategies framework developed by social workers Finn McLafferty Bella, Mary Kate Dennis, and Amy Krings (2019), this workshop asks if degrowth is a collective survival strategy that could inform today’s polycrises through an understanding of power, culture, and history. The framework draws attention to the strengths and wisdom of oppressed communities that have long fought for justice and equity while cultivating alternative forms of collectivity, care, and interventions over centuries.
During the workshop we will find out what degrowth is, what kind of movements would be needed to take us on a degrowth path, and what our lives could look like if we did. By the end of the workshop, we will have moved from thinking about degrowth as a theoretical concept to rather seeing it as a necessary collective survival strategy that we can all embody.
The workshop is facilitated by Dr. Amy Terese Shackelford, who is a postdoctoral research fellow in the SustainERA Project at Tallinn University. Amy’s research centers on the ecosocial transition, ecofeminism, community building, justice, and equity. She attained her PhD in social work from Jyväskylä University as a funded Marie Curie scholar. Prior to this Amy worked as a social worker for fifteen years in the U.S. and South Africa, where her focus was on building power across boundaries, community organizing, and addressing policy and structural change.
The international exhibition "no beginning no end. Decolonial gestures in Sámi worldbuilding" examines the complex journey being taken by the Sámi people as they strive for Indigenous justice and self-determination through decolonial worldbuilding. The politicization of Sámi art that began in the 1960s and 1970s, developing in parallel with the Sámi self-determination movement, has received widespread attention over the last decade. Today, Sámi art has become one of the most visible and dynamic parts of the Nordic contemporary art scene, and is increasingly prominent in the global artistic arena. This exhibition presents works by artists from different generations, including figures who prepared the ground for the vigorous developments currently being seen in Sámi art, as well as younger artists.
This event is part of the public programme for the exhibition “no beginning no end. Decolonial gestures in Sámi world building”. The event is held in English. Participation with a museum ticket.
Visual: Jenni Laiti & Invisible Flock. Voyage. 2026. Video still. Courtesy of the artists
EST
Saamide ja teiste põlisrahvaste teadmised ja traditsioonid pakuvad rohkesti väärtuslikke näiteid inimese ja looduse koostoimimisest, kus inimest ei nähta loodusest eraldiseisvana, vaid osana ökosüsteemist. See arusaam vastandub pidevale majanduskasvule orienteeritud kapitalistlikule süsteemile, milles loodust nähakse eelkõige majandusliku kasu saamiseks ekspluateeritava ressursina. Kuigi mõistame intuitiivselt, et piiratud ressurssidega planeedil ei saa majanduskasv lõputult jätkuda, jääb üles küsimus, kas ja kuidas on võimalik sellest halastamatust võidujooksust välja astuda.
Üks võimalusi on pöörduda majanduskasvust loobumise ehk tasaarengu idee poole, mis haakub saami põliste teadmistega ning asetab põlisrahvaste õiguste ja keskkonnaõigluse eest peetava võitluse laiemasse, majandussüsteemidega tihedalt põimunud üleilmsesse konteksti. Sotsiaaltöötajate Finn McLafferty Bella, Mary Kate Dennise ja Amy Kringsi loodud kollektiivsete ellujäämisstrateegiate raamistikust (2019) inspireeritud töötuba kutsub arutlema, kas tasaareng võiks olla üks sellistest tegevusplaanidest, mis aitab võimu, kultuuri ja ajaloo vastastikuseid seoseid mõistes leida lahendusi tänapäeva kobarkriisidele. Kollektiivsete ellujäämisstrateegiate raamistik väärtustab rõhutud kogukondade tugevusi, teadmisi ja tarkust. Need kogukonnad on sajandeid võidelnud õigluse ja võrdsuse eest, luues samal ajal alternatiivseid koosolemise, hoolimise ja üheskoos tegutsemise vorme.
Töötoas uurime, mida majanduskasvust loobumine tähendab, milliseid ühiskondlikke liikumisi oleks vaja, et liikuda kasvujärgse ühiskonna suunas, ning milline võiks meie elu sel juhul välja näha. Töötoa lõpuks oleme liikunud tasaarengu kui teoreetilise mõiste juurest selle mõistmiseni kollektiivse ellujäämisstrateegiana, mida igaüks meist saab ellu viia.
Töötuba juhendab dr Amy Terese Shackelford, Tallinna Ülikooli SustainERA projekti järeldoktor. Amy keskendub oma uurimistöös ökoloogiliselt ja sotsiaalselt kestlikule ühiskonnale üleminekule, ökofeminismile, kogukondade loomisele, õiglusele ja võrdsusele. Ta omandas doktorikraadi sotsiaaltöös Jyväskylä Ülikoolis Marie Skłodowska-Curie teadusstipendiumiga. Enne seda töötas Amy viisteist aastat sotsiaaltöötajana Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Aafrikas, keskendudes eri kogukondade koostöö ja ühise mõjuvõimu tugevdamisele, kogukondlikule organiseerumisele ning poliitiliste ja struktuursete muutuste edendamisele.
Üritus on osa näituse „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ publikuprogrammist. Üritus viiakse läbi inglise keeles ning osalemine toimub muuseumipiletiga.
Visuaal: Jenni Laiti & Invisible Flock. Teekond. 2026. Kaader videost. Kunstnike loal
Sámi knowledge and traditions offer many valuable examples of more reciprocal relationships to nature, where humans are not seen as separate from but rather one part of the natural ecosystem. This contrasts the growth minded capitalist power structures, in which nature is seen only as a resource to extract for economic gains. Yet despite the intuitive understanding that within a planet of finite resources, infinite growth is not possible, do we have any real way to step off the rat-race? As one such possibility, we turn to the idea of degrowth, which complements Indigenous Sámi knowledge and positions the struggle for Indigenous and environmental justice in a global context deeply tied to economic systems. Inspired by the Collective Survival Strategies framework developed by social workers Finn McLafferty Bella, Mary Kate Dennis, and Amy Krings (2019), this workshop asks if degrowth is a collective survival strategy that could inform today’s polycrises through an understanding of power, culture, and history. The framework draws attention to the strengths and wisdom of oppressed communities that have long fought for justice and equity while cultivating alternative forms of collectivity, care, and interventions over centuries.
During the workshop we will find out what degrowth is, what kind of movements would be needed to take us on a degrowth path, and what our lives could look like if we did. By the end of the workshop, we will have moved from thinking about degrowth as a theoretical concept to rather seeing it as a necessary collective survival strategy that we can all embody.
The workshop is facilitated by Dr. Amy Terese Shackelford, who is a postdoctoral research fellow in the SustainERA Project at Tallinn University. Amy’s research centers on the ecosocial transition, ecofeminism, community building, justice, and equity. She attained her PhD in social work from Jyväskylä University as a funded Marie Curie scholar. Prior to this Amy worked as a social worker for fifteen years in the U.S. and South Africa, where her focus was on building power across boundaries, community organizing, and addressing policy and structural change.
The international exhibition "no beginning no end. Decolonial gestures in Sámi worldbuilding" examines the complex journey being taken by the Sámi people as they strive for Indigenous justice and self-determination through decolonial worldbuilding. The politicization of Sámi art that began in the 1960s and 1970s, developing in parallel with the Sámi self-determination movement, has received widespread attention over the last decade. Today, Sámi art has become one of the most visible and dynamic parts of the Nordic contemporary art scene, and is increasingly prominent in the global artistic arena. This exhibition presents works by artists from different generations, including figures who prepared the ground for the vigorous developments currently being seen in Sámi art, as well as younger artists.
This event is part of the public programme for the exhibition “no beginning no end. Decolonial gestures in Sámi world building”. The event is held in English. Participation with a museum ticket.
Visual: Jenni Laiti & Invisible Flock. Voyage. 2026. Video still. Courtesy of the artists
EST
Saamide ja teiste põlisrahvaste teadmised ja traditsioonid pakuvad rohkesti väärtuslikke näiteid inimese ja looduse koostoimimisest, kus inimest ei nähta loodusest eraldiseisvana, vaid osana ökosüsteemist. See arusaam vastandub pidevale majanduskasvule orienteeritud kapitalistlikule süsteemile, milles loodust nähakse eelkõige majandusliku kasu saamiseks ekspluateeritava ressursina. Kuigi mõistame intuitiivselt, et piiratud ressurssidega planeedil ei saa majanduskasv lõputult jätkuda, jääb üles küsimus, kas ja kuidas on võimalik sellest halastamatust võidujooksust välja astuda.
Üks võimalusi on pöörduda majanduskasvust loobumise ehk tasaarengu idee poole, mis haakub saami põliste teadmistega ning asetab põlisrahvaste õiguste ja keskkonnaõigluse eest peetava võitluse laiemasse, majandussüsteemidega tihedalt põimunud üleilmsesse konteksti. Sotsiaaltöötajate Finn McLafferty Bella, Mary Kate Dennise ja Amy Kringsi loodud kollektiivsete ellujäämisstrateegiate raamistikust (2019) inspireeritud töötuba kutsub arutlema, kas tasaareng võiks olla üks sellistest tegevusplaanidest, mis aitab võimu, kultuuri ja ajaloo vastastikuseid seoseid mõistes leida lahendusi tänapäeva kobarkriisidele. Kollektiivsete ellujäämisstrateegiate raamistik väärtustab rõhutud kogukondade tugevusi, teadmisi ja tarkust. Need kogukonnad on sajandeid võidelnud õigluse ja võrdsuse eest, luues samal ajal alternatiivseid koosolemise, hoolimise ja üheskoos tegutsemise vorme.
Töötoas uurime, mida majanduskasvust loobumine tähendab, milliseid ühiskondlikke liikumisi oleks vaja, et liikuda kasvujärgse ühiskonna suunas, ning milline võiks meie elu sel juhul välja näha. Töötoa lõpuks oleme liikunud tasaarengu kui teoreetilise mõiste juurest selle mõistmiseni kollektiivse ellujäämisstrateegiana, mida igaüks meist saab ellu viia.
Töötuba juhendab dr Amy Terese Shackelford, Tallinna Ülikooli SustainERA projekti järeldoktor. Amy keskendub oma uurimistöös ökoloogiliselt ja sotsiaalselt kestlikule ühiskonnale üleminekule, ökofeminismile, kogukondade loomisele, õiglusele ja võrdsusele. Ta omandas doktorikraadi sotsiaaltöös Jyväskylä Ülikoolis Marie Skłodowska-Curie teadusstipendiumiga. Enne seda töötas Amy viisteist aastat sotsiaaltöötajana Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Aafrikas, keskendudes eri kogukondade koostöö ja ühise mõjuvõimu tugevdamisele, kogukondlikule organiseerumisele ning poliitiliste ja struktuursete muutuste edendamisele.
Üritus on osa näituse „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ publikuprogrammist. Üritus viiakse läbi inglise keeles ning osalemine toimub muuseumipiletiga.
Visuaal: Jenni Laiti & Invisible Flock. Teekond. 2026. Kaader videost. Kunstnike loal
Advertisement
Where is it happening?
Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn, Estonia, August Weizenbergi 34, Kesklinn, Tallinn, 10127 Harju Maakond, Eesti, Estonia
Event Location & Nearby Stays:
Know what’s Happening Next — before everyone else does.
Host or PublisherKumu
