"Jäljed" (1963), režissöör Kaljo Kiisk

Name: "Jäljed" (1963), režissöör Kaljo Kiisk
Start: 2026-04-14T19:00:00+03:00
Location: Uus tänav 3, 10111 Tallinn, Estonia

Schedule

Tue, 14 Apr, 2026 at 07:00 pm

UTC+03:00

Location

Uus tänav 3, 10111 Tallinn, Estonia | Tallinn, HA

Kinoliidu majas ehk Kinomajas oli kunagi ühe teise režiimi ajal ka propaganda büroo. Sellest lähtuvalt sündis plaan äratada Kinomaja kinosaalina taas ellu ja teha seda sellises salongilikus, avatud baari ja laudade-toolidega ürituse formaadis, kus filmidele eelneb sissejuhatus, mis aitab kunagist tsensuuri läbi filmikunsti mõtestada. Eks loominguline vabadus ole rünnaku all mingil määral iga riigikorra ajal ja läbi olnud aegade kogemuse saame ehk paremini aru ka tänastest võitlustest ja võitlejatest.
Filmile "Jäljed" teevad sissejuhatuse ajaloolased Filipp Kruusvall ja Kristo Nurmis.
Heino Raagen ja tema rindekaaslased alutavad kodukülla jõudes uut võitlust - kolhoosi asutamist. Sõjaaja kannatused ja hirmud on inimesi räsinud, kuid nad hoiavad kokku ja kaitsevad omasid. Heino kallim Valve ei räägi talle oma metsas varjunud venna Roberti plaanidest ja tagajärjeks on nende armastuse purunemine. Elu läheb edasi, kuid pettumus ja viha nõuavad oma ohvreid veel aastategi pärast.
Kaljo Kiisk on kõige viljakam Eesti filmirežissöör. Tema käe all on valminud meie filmiajaloo tippteosed nagu “Vallatud kurvid” (1959), “Keskpäevane praam” (1967), “Hullumeelsus” (1968) või “Nipernaadi” (1983). Nõukogude võimu ajal enese kunstnikuna teostamine oli pidev laveerimine tsensuuriga, millega Kiisk esmakordselt kimpu jäi kui ta asus lavastama Ants Saare stsenaariumi põhjal filmi “Jäljed” (1963) - esimest metsavendluse kui dissidentluse temaatikat puudutavat filmi Nõukogude Liidus.
Suurepäraste näitlejatega nagu Ada Lundver, Mati Klooren, Hugo Laur, Kaarel Karm, Rein Aren jt räägib “Jäljed” valusalt tuttava loo võimu korrumpeerivast mõjust inimesele, keerates sellele peale kollektiviseerimise vindi, millele lisab mõrudust nõukogude okupatsiooni pärand. See on hinnaline ajastu dokument tavalise inimese ahtakestest võimalustest suures nõukogude vennasrahvaste peres ja eriti väärtuslikuks teeb filmi Mati Klooreni kehastatud Heino Raageni dilemma, kes ei suuda otsustada kogukondliku inimlikkuse ja parteiliste eesmärkide vahel. Selle vastuolu esile tõstmine tolle aja mängufilmis on saavutus omaette ja paraku kaasnes sellega ka saatus jääda ilma üleliidulisest linastusloast ehk filmi tohtis näidata ainult Eestis ja sealgi kõigest üksikute koopiatena. Lisaks pidi Kiisk filmima lõppu juurde peategelase lausutud repliigi, mis kogu filmiga sündinud segaduse vaatajate jaoks lahti seletaks ja kahetimõistetavuse ära siluks. Põhiline süüdistus võimude poolt seisnes sellest, et praktiliselt esimest korda nõukogude kinos julgeti näidata Siberisse saatmist.
Pikkus: 92 minutit
Kinosaalis ei ole nummerdatud kohti vaid tegemist on salongilikult laudade-toolidega interjööriga ning külastajatele on avatud baar.
Filmid järgmistel teisipäevadel:
21.04 kell 19:00 "Baruto - tõlkes kaduma läinud" (2009), rež. Artur Talvik
28.04 kell 19:00 "Päkapikudisko" (2001), rež. Andres Maimik ja Jaak Kilmi
5.05 kell 18:00 "Lindpriid" (1971), rež. Vladimid Karasjov
Kinoliit ootab kõiki kinno!